Tasub teada | AKSUM GRUPP OÜ

Soojusenergia on kõikjal meie ümber. Seda leidub välisõhus, maapõues, ventileeritavas õhus, põhjavees või isegi heitvees. Meid ümbritsev soojusenergia on valmis kasutamiseks. Soojuspump kogub ümbritsevast keskkonnast salvestunud soojusenergiat ja energia siirdatakse kompressortehnika ja soojusvahetite abil meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett. Soojuspumbad toimivad kahte pidid, talvel kütavad ja suvel jahutavad. Seega on ühe süsteemiga võimalik nii kütta kui ka jahutada eluruume ning toota sooja tarbevett.

Mis on COP? Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP seda, suurem on sääst ehk kui COP on 4,4 , siis järelikult tootis soojuspump 1kW elektriga 4,4kW soojust. Soojustegur ehk COP on soojuspumpadel erinevate välisõhutemperatuuride puhul erinev. Mida kõrgem on välistemperatuur, seda kõrgem soojustegur on. Seepärast tuleb süsteemi tasuvusaja arvestamisel vaadata aasta keskmist COP-d. Mis on EER? Jahutustegur ehk EER on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rohkem jahutusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Õhk-õhk soojuspumpade paigaldamise võimalused: Mobiilne mudel Seade on ratastel ja varustatud käepidemetega, seepärast on seda võimalik teisaldada ühest ruumist teise. Ei vaja täiendavat installeerimist. Soe õhk eemaldatakse kaasas oleva toru abil näiteks akna kaudu või ühendatakse ventilatsiooni väljatõmbe torustikuga. Kondensaatvesi koguneb kergesti tühjendatavasse mahupaaki. Kondensaatoriga mudelite puhul kondensaatvesi pumbatakse torustiku abil välisüksusesse, kus suurem osa veest aurustub ning ülejäänud vesi juhitakse seadmest välja. Aknamudel Akna konditsioneer on jahutusseade, mis ei vaja keerulist paigaldamist. Seadmele on vaja ava välisseina või aknaraami sisse. Toitekaabel ühendatakse pistiku abil seinakontakti. Seade sobib kasutamiseks nii korteris, eramus kui ka väiksemates büroodes. Hästi sobib seade kasutamiseks suvilates, kuna seda on lihtne sügisel kaasa võtta. Palju kasutatakse sellist tüüpi seadet erinevates tehnilistes ruumides, nagu marja- või puuviljahoidlad, maakauplused, saatejaamad ning serveriruumid. Seinamudel Seinamudelid on levinud kõige enam. Suurema populaarsuse tingib seadme odav hind, lihtne paigaldus ja sobivus pea kõikides oludes. Siseseadme paigaldamiseks on vaja ainult 1m² suurust vaba seina pinda. Laekassett Laekassett tüüpi mudeleid kasutatakse põhiliselt suuremates büroodes ja kaubanduskeskustes. Büroosse paigaldamisel eeldab laekassett ripplae olemasolu. Kaubanduspindadel ja kõrgete lagedega ruumides ei ole see oluline. Laekasseti eelisteks on veel madal müratase ja puhumine neljas suunas. Enamustes laekassettides on ka standardvarustuses kondensaadipump. Sein-lagi mudel Võimalik paigaldada nii seinale kui lakke. Seade sobib hästi ruumidesse, kus nõutakse madalamat mürataset või seinale paigaldamiseks puudub koht. Kanalimudel Kanalimudel on omalaadne sellepoolest, et seadet on võimalik ripplae taha täiesti ära peita. Näha jäävad ainult õhurestid. Seadmele on võimalik külge ehitada õhutorustik ning selle abil juhtida jahedat õhku ka teistesse ruumidesse. Multisplit Multisplit süsteemi puhul on üks välisseade ja mitu siseseadet.

ON-OFF tüüpi soojuspump ON-OFF tüüpi soojuspump töötab ainult täisvõimsusel ning kui soovitud õhutemperatuur on saavutatud, lülitab end automaatselt välja. Niisugust tüüpi õhusoojuspumpade puuduseks on see, et igaks käivituseks kulub palju energiat. Iga käivitus koormab ja ka lõhub kompressorit, eriti külma ilmaga, mil seade peab töötama ligikaudu minuti vältel ebapiisava õlitusega. Nii saavad kompressori liikuvad osad kahjustusi. Nende kahjustuste tagajärjel võib kompressor suvel palava ilmaga, kui töötemperatuurid on kõrgemad, juba teisel aastal kokku joosta. Peamiselt seepärast tuleb seda tüüpi seadmete kasutamine lõpetada, kui välistemperatuur langeb alla -5°C. Ka puudub ON/OFF- tüüpi konditsioneeridel tihtipeale efektiivne sulatussüsteem ning külmade ilmadega ei ole seade enam töökindel. Need pumbad on küll madalama hinnaga, kuid täisvõimsusel pidevalt sisse ja välja lülitudes tarbivad nad energiat liiga palju ning ei taga enamasti oodatud energiasäästu. Invertertüüp Invertertüüpi õhusoojuspumbad reguleerivad kompressoripöördeid sujuvalt ning lülituvad välja nii harva kui võimailik. Inverter tagab seadme töö ka siis, kui hoone soojuskoormus on minimaalne. Kui ON-OFF tüüpi pumbad hakkavad väikse soojuskoormuse puhul sisse-välja lülituma, siis inverter juhib kompressorit sujuvalt ning on konditsioneeriga võrreldes võimeline kokku hoidma kuni 40% seadme tööks vajalikku elektrienergiat.

Inimene ja teda ümbritsevad seadmed ning materjalid reostavad õhku, mida me sisse hingame. Et õhk kodus või kontoris võimalikult puhas oleks, tuleb tagada korralik õhuvahetus. ventilatsioon Toa õhk saastub inimese elutegevuse, majapidamistoimingute ja muu tõttu. Samuti eritub sinna keemilisi aineid ning ühendeid sünteetilistest ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, mööblist ning majapidamisgaasi põlemisest. Hapnikusisaldus õhus väheneb ning suureneb süsihappegaasi, veeauru, tolmu ja mikroobide hulk. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur ja võivad tekkida ebameeldivad lõhnad. Oluline on süsihappegaasi sisaldus õhus. Kui see ületab 0,07%, halveneb enesetunne. Tekib peavalu, väheneb söögiisu ja langeb töövõime. Süsihappegaasi sisalduse lubatud piirväärtuseks loetakse 0,1%. Seega peab ruumides normaalse sisekliima loomiseks olema korralik õhuvahetus, mis tagab saastunud ruumiõhu asendamise puhta välisõhuga. Korralikku õhuvahetust võib saavutada mitmel viisil. Kõige lihtsam lahendus on ruumide loomulik ventilatsioon, kus õhu liikumine põhineb välis- ja siseõhu temperatuuride vahel ning tuule mõjul. Õhk liigub ventilatsioonikanalites. Loomulik ventilatsioon ei rahulda alati tervisekaitsenõudeid. Selle oluline puudus on ruumi juurdevoolava ja ruumist eemalduva õhuhulga määramatus ja muutlikkus. Tunduvalt tõhusam on sund- ehk mehaaniline ventilatsioon, mille puhul õhk pannakse liikuma näiteks ventilaatoritega. Eristatakse värske õhu andmist ruumi ehk sundventilatsiooni ja sealt riknenud õhu eemaldamist – tõmbeventilatsiooni. Ventilatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda vajalikust õhuvahetuse määrast, sisetemperatuurist, lubatavast maksimaalsest müratasemest ja õhu liikumiskiirusest. Soovitav on kasutada mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooni koos väljatõmbeõhu soojendamisega. Omakorda lihtsam variant on piirdumine üksnes mehaanilise väljatõmbega nn mustadest ruumidest nagu tualett, vannituba, köök ja garderoob. Pliidi või muu taolise köögiseadme kohal tuleb kasutada liigsoojuse, kõrbesuitsu ja aurude eemaldamiseks pliidikummi. See on eriti vajalik avatud köögi puhul, vältimaks lõhnade levikut eluruumidesse. Elutoa välisseina paigaldatakse filtritega varustatud välisõhuklapid sissepuhkeks. Samal ajal peaks suurendama radiaatorite küttepinda, et soojendada ruumi antavat välisõhku. Arvestatakse, et suletud uste ja akendega ruumi õhk vahetub välisõhuga keskmiselt üks kord tunnis. Soovitatav kordsus on 2, kuid õhutihedas, suletud akendega ruumis võib see alaneda kuni 0,2ni. Ventilatsioonisüsteem ei tohi tekitada ega edasi anda eluruumidesse müra, mis on võrreldes kogu ruumi müratasemega häiriv. Müra võib tekitada ventilaatorist tulev õhuvool või seadmete vibreerimine. Ruumidesse suunatavat õhku tuleb vajadusel tolmust puhastada vastavate filtritega. Välisõhuavad peab kaitsma ja paigutama nii, et ruumidesse tulev õhk oleks võimalikult puhas (eemale prügikastidest, parklast jne). Reostunud õhku elamust välja juhtides tuleb silmas pidada, et see ei kahjustaks teiste elanike tervist ja heaolu. Ventilatsiooniseadmete valikul tuleb arvestada ka selliste ekspluatatsioonikuludega nagu elekter, hooldus- ja remonditööd. Viimane on väga oluline, kuna hea ruumiõhu kvaliteet eeldab, et seadmeid kasutatakse õigesti ja hooldatakse regulaarselt. Elamu küttesüsteem ja ventilatsioon peavad olema tasakaalus, sest õhu mõõdukal liikumisel ruumis on suur tähtsus. Õhu liikumine toatemperatuuril kiirusega kuni 0,25 m/s ei tekita veel ebameeldivat jahedustunnet ega tõmbetuult.

Väljatõmbeõhu ehk ventilatsiooni soojuspumbaks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse eramu väljatõmbeõhust ja annab soojuse tarbe- või küttveele. Ventilatsiooni soojuspump on kaasaegne tehnoloogia säästlikuks kütmiseks, tarbevee soojendamiseks ja hoone ventileerimiseks. Ventilatsiooni soojuspump on sobilik väiksematele, kuni 160m² hoonetele. Ventilatsiooni soojuspumpa saab kasutada ainult juhul, kui hoones on välja ehitatud põrandaküttega või radiaatoritega veeküttesüsteem. Ventilatsiooni soojuspumpa ei saa kasutada jahutamiseks. Väljatõmbeõhu soojuspump sobib ühtmoodi hästi nii uue eramu kui ka vanema rekonstrueeritava eramu ventileerimiseks kütmiseks ja tarbevee soojendamiseks.

Peamine eelis õhk-õhk soojuspumba ees on see, et õhk-vesi soojuspumpa ei pea ühegi teise kütteliigiga kombineerima, maakütte ees on aga eeliseks maakollektori puudumine. Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia tootmist, vaid selle PUMPAMINE. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis VÕTAB SOOJUSE ÕHUST ja ANNAB SOOJUS VEELE.

Tegelikult on laias maailmas õhksoojuspumba asemel kasutusel termin “konditsioneer” ja sõna “õhksoojuspump” on ainult Põhjamaades kasutusel olev termin. Õhksoojuspumbaks nimetatakse seadet, milline VÕTAB SOOJUSE ÕHUST ja ANNAB SOOJUSE ÕHULE. Üldjoontes nimetatakse õhusoojuspumbaks konditsioneeri, mille kompressorit juhitakse inverteriga, millisel on 4-tee ventiil ehk soojuspump, talvevarustus, mis sisaldab küttekaablit, avasid välisseadme põhjas, karterisoojendust ning korralikku sulatusprogrammi. Paremad seadmed on varustatud ka elektroonilise paisuventiiliga. Õhk-õhk soojuspump on kaasaegne tehnoloogia säästlikuks kütmiseks ja jahutamiseks, kusjuures ei jahutamise ega kütmise protsessis ei toimu energia tootmist, vaid toimub energia pumpamine. Jahutamisel pumbatakse soojus ruumist välisõhku ja kütmisel pumbatakse soojus välisõhust ruumi.

Soojuspumba valikut mõjutavad faktorid  Soojuspumba valikSoojuspumba ja soojusallika valikut mõjutavad mitmed faktorid nagu maja energiavajadus, asukoht ja paigaldatud küttesüsteem. Valik tuleks teha lähtuvalt järgmistest teguritest: maja suurus m² (köetava pinna suurus) energiakulu (aastate lõikes statistika, kui palju on kulunud elektrit kWh, õli m³, küttepuid m³) maja ehitusaeg, renoveerimisaeg maja ehituskonstruktsioone iseloomustav info maja ventilatsiooninõuded ja ventilatsiooniseadmed krunti iseloomustavad näitajad – pindala, asukoht, pinnas majaelanike arv ja iga Allikas

Näiteks: soojustegur 3 (COP=3) näitab, et soojuspump annab kulutatava elektrienergiaga võrreldes kolm korda rohkem soojusenergiat. Üle kahe kolmandiku soojusenergiast saadakse „tasuta“ soojusallikast (nt maapind, õhk, veekogu jne). Seega soojuspump säästab seda rohkem raha, mida suurem on maja energiavajadus. NB! Soojuspumba soojustegurit võib määrata erinevatel välistemperatuuridel ja koos lisaseadmetega või ilma. Uurige enne otsustamist soojusteguri määramise tingimusi. Euroopa Liidus müüdavad soojuspumbad peavad vastama ja olema testitud vastavalt Euroopa standardites EN 255 ja EN 14511 esitatud nõuetele. Mida väiksemad on soojusallika (maa, õhk, vesi) ja kütte pealevoolu temperatuuride vahed seda suurem on soojustegur, st et soojuspumbad on kõige efektiivsemad madalatemperatuurilistes küttesüsteemides nt radiaator- ja põrandaküttesüsteemides. Allpool toodud pildil on kuvatud soojusteguri arvutusvalem. Küttevõimsus Küttevõimsust on võimalik määrata mõõtes nt õlikulu ja/või energiatarbimist. Lihtsustatud seos on, et küttevõimsus madalaimal välistemperatuuril (külmimal päeval) on kolmekordne aastane õlikulu. Näiteks, kui oled kulutanud 3m³ õli aastas, siis vajalik küttevõimsus on 3×3 ehk 9 kW.      

Soojusenergia on kõikjal meie ümber. Seda leidub välisõhus, maapõues, ventileeritavas õhus, põhjavees või isegi heitvees. Meid ümbritsev soojusenergia on valmis kasutamiseks. Soojuspump kogub ümbritsevast keskkonnast salvestunud soojusenergiat ja energia siirdatakse kompressortehnika ja soojusvahetite abil meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett. Soojuspumbad toimivad kahte pidid, talvel kütavad ja suvel jahutavad. Seega on ühe süsteemiga võimalik nii kütta kui ka jahutada eluruume ning toota sooja tarbevett.